Pühapäev, 26, juuli, 1964. Jätsin 2 nädalat vahele. Mitte sellepärast, et siis midagi huvitavat ei toimunud. Sai treenitud ja võisteldud. Võitsin Tallinna täiskasvanute meistrivõistlused kõrgushüppes 1.95-ga, noorte matsil 1.95-ga, samuti kaugushüppe 7.05-ga. Need on head tulemused, rekordilähedased ja kõik esikohad! Auhidadeks sain Raadio Minsk ja fotoaparaat Vega 2. Täna aga sõitsin esmakordselt treeninglaagrisse Käärikule. Minu nooruses oli Kääriku põhiline treeniglaager Eestis. Looduslikult ilusas kohas, kus sai treenida nii väljas kui suures võimlas, kus oli ka tartaanist jooksurada, tõstesaal, võimlemissaal, batuut. Laagrid olid kahenädalased, arvuka osavõtuga, toimusid aastaringselt, sest sisetingimused olid head, talvel suusatamine, kaks sauna järve ääres. Käisin seal tihti laagris. Tallinnast kaugel, kuid Tallinn-Kääriku otseliin oli olemas, 4 tundi ja kohal!

Niisiis olen Käärikul, tutvusin ümbrusega, käisin juba järves ujumas, vaatasin staadioni üle, söök on hea ja rammus, lisa saab vajadusel. Elamine on kahekohalises toas, naridel, kitsavõitu, kuid talutav!

Esmaspäev, 27. juuli, 1964. Eile õhtul toimus koosolek, kus treenerid tutvustasid laagri päevakava üldist korda ja igapäevast tegevust. Treeninglaagri eesmärk on treening suurte koormustega, peamiselt 2 korda päevas. Tavaelu igapäevaseid probleeme ja muresid laagris pole, vaid harjutada, samas jälle selliselt, et ülekoormust vältida ja vigastustest hoiduda. Täna oli siis laagri päris esimene päev, mis algas hommikuse rivistusega ja päevaplaani tutvustamisega. Kõik see toimus 07.50. peale seda läksime kohe järve ujuma, vesi soe, hea karastus juu! 8.30 hommikusöök. Siis vaba aeg ja 11.00.-13.00. treening, kus tegelesin heidete ja tõugetega. Enne lõunasööki jälle ujumine. Muide ujumine on üks mõjusamaid asju, mida siin teha saab. Peale ujumist lõunasöök, tegin kerge uinaku ja õhtune trenn staadionil. Tegin starte, tõkkeid, hüppeid lühikese hooga. Otse staadionilt läksin ujuma. See on ülim nauding peale trenni ujuda. Järgnes õhtusöök ning kinoseanss söökla saalis, kus näidati filmi „Rahutu õetütar“. Nii need laagripäevad kulgevad, tihedalt ja huvitavalt!

Reede, 07. august, 1964. Täna lõppes Kääriku laager, kus sai kõvasti põhja loodud, ehk siis kõva treeningtsükkel läbitud. Treeninglaagrid on nagu juba eelnevalt kirjeldasin tähtsad ja vajalikud osad sportliku vormi saavutamisel. NSV Liidu koondises olles tuli kuude kaupa laagrites viibida ja „huntide seas kaasa uluda“! Ainult nii muutud tugevamaks ja võimsamaks. Kuidas see kõik välja nägi juba järgnevates osades. See, et Kääriku laager vajalik ja kasulik oli tõestasid juba uued võistlused augustis-septembris.

Pildid tulevase abikaasaga Muza-ga, kes kõrgushüppajana alistas rullstiilis 1.71m. Tänapäeval tuntud spordiarstina abistab paljusid sportlaseid.

Tööjõureservide staadionil teivashüpet harjutamas